Võrgustikutöö juhendmaterjal valmis Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti "Koostöös perede ja laste heaks!" toetusel.
​
"Perepesade ennetusvõrgustiku juhendmaterjal" tervikdokument on kättesaadav siin.
​
​
MIS ON ENNETUSVÕRGUSTIK?
Võrgustikutöö on tuntud ja laialtlevinud koostöövorm erinevate organisatsioonide ning inimeste vahel, kellel on sarnased huvid, ühine eesmärk või soov muutusi ellu kutsuda. Koostöövõrgustikele on iseloomulik koostöösuhte toimivusele lisaks ka ühiste tegevuste ja strateegia kavandamine, selle mõõtmine ning vajadusel uue võrgustiku struktuuri loomine ja rollide jagamine. Organisatsioonideülesed koosseisud, mis aitavad kaasa võrgustikes osalejate koostööle, tagavad juurdepääsu informatsioonile, võimaldavad tekitada ja jagada ressursse ning keskenduda ühise probleemi lahendamisele. Toimivat võrgustikutööd iseloomustavad liikmete omavaheline usalduslik suhe, koosloomine, autonoomsus ja juhitud kommunikatsioon.
​
​
​
MIKS ON STRATEEGIA JA EESMÄRK VAJALIKUD?
Strateegia loob raamistiku ning annab sisu ja suunised võrgustikutööle. Kohalikul tasandil sobib lähtuda omavalitsuse arengukavast ja/või heaolu profiilist. Samuti saab tugineda varasematele uuringutele või riiklikele dokumentidele.
Võrgustikul on vajalik sõnastada selge eesmärk, mida soovitakse muuta, luua või saavutada. SMART võtmes eesmärk on spetsiifiline, mõõdetav, ambitsioonikas, realistlik ja tähtajaga piiritletud. Eesmärgi saavutamine viib lähemale oodatud muutusele ja muudab tehtud töö nähtavaks ja hinnatavaks.
​
​
​
KES KUULUVAD VÕRGUSTIKKU?
Võrgustiku liikmed esindavad oma organisatsiooni huve, millega nad on seotud oma igapäevaste tööülesannete täitmisel. Võrgustikutöö moodustab osa nende tööajast ning on aktsepteeritud ja kooskõlastatud tööandjaga. Laste ja perede heaolu eest saavad panustada järgmiste valdkondade esindajad:
Sotsiaalvaldkond (lastekaitsetöötaja)
Haridusvaldkond (lasteaia ja/või (huvi)kooli esindaja)
Tervishoiuvaldkond (perearsti meeskond, ämmaemand)
Vabaühendused ja sihtrühma esindajad jt.
Kui on kokku lepitud võrgustiku vajalikkuses, saab üks organisatsioonidest võtta juhtiva rolli ning kutsuda kokku potentsiaalsed võrgustikuliikmed. Optimaalseks toimivaks koosseisuks peetakse 8–10 inimese kooslust, kes kannavad ühiseid väärtusi, soovivad oma tegevusega muuta hetkeolukorda ja tähtsustavad kuulumist ellukutsutavasse võrgustikku.
​
​
KUIDAS KORRALDADA VÕRGUSTIKUTÖÖD?
Kõige levinumaks võrgustiku struktuuriks peetakse juhitud võrgustikke, kus on keskne roll võrgustiku liidril, kelle pädevuses on juhtida ja toetada võrgustiku suhtekultuuri. See on keskendumine lahendustele, toetava keskkonna loomine ja vastastikune õppimine. Juhtimist toetab kinnitatud koosseis, grupi kokkulepped, tööplaan, kohtumiste päevakord ja memo (vt näidistöölehed).
​
​
MILLISEID RESSURSSE VÕRGUSTIK VAJAB?
Kõige väärtuslikum ressurss võrgustikutöös on inimesed ja nende aeg. Tähtis on ka liikmete isikuomadused, mis mõjutavad vastastikust suhtlemist, usaldust ning koostöö edukust. Sisemist motivatsiooni aitavad hoida kompetentsid, autonoomsuse austamine ja sotsiaalne kuuluvus. Võrgustikuliikmete indu aktiivselt osaleda saab tõsta ja hoida erinevate motiveerivate ühisüritustega, sh koolitused, väljasõidud, meeskonda võimestavad supervisioonid.
​
​
​
KUIDAS HINNATA VÕRGUSTIKUTÖÖ TULEMUSLIKKUST?
Hindamistegevused tuleb planeerida koheselt tööplaani. Hindamine annab tagasisidet, kas ühiselt kavandatud tegevused on esile kutsunud oodatud muutust või millist mõju on koostöö avaldanud praktikale ning perede heaolule. Võrgustikutöös saab hinnata eesmärgi saavutamist, koostöö kvaliteeti, eesmärgi saavutamiseks kulunud ressursse, osalejate rahulolu jne.
​
​
​
VÕRGUSTIKUTÖÖD TOETAVAD NÄIDISTÖÖLEHED (arvutis täidetavad ja allalaetavad):
​
Võrgustiku liikmete nimekiri ja kontaktid
​
​
​