Vanemad, kes Perepesa mängutoa uksest sisse astuvad, on väga erinevad. Pole olemas “keskmist ema” või “keskmist isa”, igaühel on oma minevik, lugu, lapsed, unistused, rõõmud ja raskused. Neid ühendab see, et Perepesade meeskond kutsub neid hellitavalt “meie vanemateks”. Me rõõmustame, kui nad meie juurde jõuavad, elame neile kaasa ja kuulame muresid ning tunnustame, kui nad otsivad oma muredele lahendusi. Kinnitame, et vaatamata raskustele on nad ikka head lapsevanemad.
Perepesa mängutuppa jõuavad erinevad vanemad, kõik on oodatud.
Rohkem kui lihtsalt mängutuba
Kui öelda “mängutuba”, meenub esimesena selline pilt: uksel müüakse pilet, toas on palju atraktsioone, saab ronida ja hüpata, iga vanem valvab enda last ning eestlastele omaselt omavahel eriti ei suhelda. Perepesa mängutuba on rohkem kui klassikaline mängutuba.
Perepesa mängutubades saab mängimas käia tasuta. Need meenutavad pigem kodust lastetuba, on üsna väikesed, aga see-eest hubased. Lihtsalt kättesaadavaid mänguasju ja vahendeid pole ülemäära palju, et lastel silme eest kirjuks ei läheks. Mängutuba on teadlikult sisustatud ja kujundatud 0–7-aastaste laste arengulistest vajadustest lähtudes.
Mõni vanem vajab lihtsalt veidi omaette olemise aega. Siin saab ta istuda tugitoolis ning nautida kuuma kohvi või teed, kuni tema laps mängutoas mängib.
Mängutoas on hea mängida nende asjadega, mida endal kodus pole või mida rahalistel, ruumipuuduse, lühikese kasutusea või muudel põhjustel pole mõistlik perel endal osta. Vanemad on ka öelnud, et kodused asjad on lapsel tihti “ära mängitud” – kodust välja tulla ja uusi asju katsetada on põnev nii lapsel kui ka vanemal.
Kontakti ja usalduse loomine
Perepesa uksest sisseastujaid võtab vastu mängutoa juhendaja-koordinaator, kelle esmane ülesanne on luua perega kontakt ja tekitada tunne, et nad on igati oodatud. Seejärel tutvustame ruume ja võimalusi.
Usaldusliku kontakti baasil saab hakata uurima inimeste vajadusi ja muresid ning mõelda lahendustele. Jagame peredega oma teadmisi vanemahariduslikel teemadel, soovitame flaiereid ja raamatuid, tutvustame koolitusi, vestlusõhtuid ja muid teenuseid, mida parasjagu pakume.
Väga oluline on ka meiepoolne varajane märkamine, kui lapsel või vanemal on mure, mida ta võib-olla ise kohe välja ei näita, otseselt ei sõnasta või ei tunnista. Mängutuba loob sobiliku keskkonna lapse ja vanema vahelise interaktsiooni, lapse arengu ning vanemlike oskuste vaatlemiseks. Vajadusel saame vanemaid juhendada ja soovitada toetavaid teenuseid.
Türi Perepesa mängutoa juhendaja Karmen Soosaar on lastega mänguhoos.
Lapsehoid ja juhendatud tegevused
Mõni vanem vajab lihtsalt veidi omaette olemise aega. Siis saab ta istuda tugitoolis ning nautida kuuma kohvi või teed, kuni tema laps mängutoas mängib.
Perepesas saab kasutada ka tasulise lapsehoiu teenust, mida pakutakse juhul, kui vanem soovib jätta lapse mängutoa juhendaja hoole alla ilma ise juures viibimata. Tasulise lühiajalise lapsehoiuteenuse ajaline kestus on maksimaalselt kaks tundi. Aga kui vanem osaleb mõnel Perepesa teenusel või koolitusel, siis on lapsele tagatud tasuta lühiajaline lapsehoid mängutoas.
Mängutoas pakutakse ka juhendatud tegevusi, mis toetavad lapse arengut ja annavad hea võimaluse lapsel ja vanematel ühiselt põnevalt aega veeta. Näiteks Elva Perepesas toimub igal neljapäeval loovusring, milles keskendutakse korraga ühele loomingulisele teemale – muusika, mängimine, kunst ja käsitöö või sensoorsed tegevused. Kord kuus toimuvatele tegevusõhtutele on oodatud ka need pered, kes lasteaias ja tööl käimise tõttu päeval meie juurde ei jõua.
Viljandis on populaarne iganädalane beebivõimlemine. Seda viib läbi professionaalne füsioterapeut, kes lisaks vanemate juhendamisele aitab märgata ja ennetada võimalikke arenguprobleeme ning vajadusel beebi eriarsti juurde suunata. Näiteks ühel beebil olid puudulikud vajalikud refleksid - pallilt maha veeredes ta ei reageerinud ega pannud käsi ette. Pere sai suunamise arstile ja võimaluse personaalseks koostööks füsioterapeudiga.
Kogukondliku suhtlemise koht
Perepesade mängutoa üks eesmärke on vanematele suhtlemisvõimaluse pakkumine: juttu saab rääkida nii mängutoa koordinaatori kui ka teiste vanematega. Nii sõlmitakse uusi tutvusi ning tugevneb kogukonnatunne. Enamasti vanemad räägivad üsna avameelselt oma lapsest, tema kasvatamisest ja enda tassi täitmisest. Vahel polegi muud vaja kui olla ära kuulatud ja mõista, et ka teistel on sarnased väljakutsed.
Kogukonna väikelaste vanemate sotsiaalne lävimine on sageli algatuseks ka vabatahtlikele tegevustele, mida Perepesas väga tervitatakse.
Mängutuba on loodud nii nendele vanematele, kes otsivad oma vanemlusrutiini väikest särtsu, kui ka neile, kes vajaksid rohkem tuge. Tihti ei söanda või ei taha vanemad end ise näiteks vanemluskoolitusele kirja panna, kuid mängutuba kui mugav lävepakk võimaldab vanematega kontakti ja usaldust luua. Ja nii on esimesed sammukesed teadlikul vanemluse teekonnal juba astutud.
Anneli Jaeger, endine Elva Perepesa mängutoa juhendaja-koordinaator
Kristel Patzig, LaHe kommunikatsioonijuht
Artikkel on ilmunud Eripedagoogika kogumikus (nr 69, mai 2023).
Comentários