2023. aasta olulisemad sündmused
-
Sügisel täitus Põltsamaa, Türi ja Viljandi Perepesadel neli tegutsemisaastat ning Elva ja Tartu Perepesad tähistasid esimese tegevusaasta täitumist.
-
Aasta jooksul külastati viit Perepesa kokku hinnanguliselt 12 500 korral. Tagasiside teenustele on järjepidevalt kõrge - keskmised hinnangud on vähemalt 9/10.
-
LaHe naiskonnaga liitus tegevjuhina Kiira Gornischeff. LaHe asutaja ning endine tegevjuht Maarja Oviir-Neivelt jätkab organisatsiooni arengusse panustamist juhatuse liikmena.
Arendustegevus
-
Töötasime välja Perepesade käsiraamatu, mis koondab Perepesade heaks toimimiseks vajalikud rakenduslikud dokumendid ja juhendmaterjalid ning on aluseks ka uute Perepesade tegevuse käivitamisel.
-
Kaardistasime Perepesade mõju hindamiseks vajalikke eeldusi ja valdkondi, mille alusel on loomisel Perepesade mõju hindamise plaan. Jagasime kogemusi ka Soome Meltsi perekeskusega, mida külastame aasta alguses kogu Perepesade perega.
-
Perepesa mudeli arengusuundade kaardistamiseks ja riiklike suundadega kooskõlastamiseks kohtusime valdkonna ekspertidega, nende seas Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi jt esindajad. Saime väärtuslikku tagasisidet mudeli täiendamiseks ja edasi arendamiseks.
-
Töötasime välja ja piloteerisime beebivanemate vestlusringi teenuse. Eesmärk on anda 0–12 kuu vanuste laste vanematele infot esimese eluaasta tähtsusest lapse arengus ning tutvustada vanema võimalusi tagada beebile toetav keskkond. Vestlusringi teemad on seotud beebi arenguliste vajaduste, vanemaks kasvamise ning keskkonna kujundamisega. 14 grupikohtumise teemad jagunevad kolme valdkonda: mida beebi vajab, mida lapsevanem vajab ja kuidas beebi kasvamist toetada. Vestlusringide tagasiside ankeetide ja mõju hindamise raamistikku aitas välja töötada Tervise Arengu Instituut.
-
Papside Klubi laienes kõikidesse Perepesadesse, et kaasata rohkem isasid Perepesade tegevusse ja toetada isade lapsevanemluse teekonda. Kuula, kuidas Anti Einpaul räägib Papside Klubist Elva Raadios.
-
Perepesade ja LaHe tööpere läbis koolitaja Lii Kaudne juhendamisel Vaikuseminutite 2-päevase baaskoolituse, toetades seeläbi meie enda vaimset tervist ja psühhohügieeni. Koostöös Vaikuseminutitega pakuti Perepesades piirkonna lapsevanematele ja koostööpartneritele koolitusi ennetusliku sekkumisena vaimse tervise toetamiseks.
-
Koostöös Peaasjadega alustasime „Räägime lastest“ metoodika pilootkoolitusega Perepesades (rakendamine pesades ja nende võrgustikes). “Räägime Lastest” on Soomes välja töötatud tõenduspõhine lähenemisviis, mille eesmärgiks on pakkuda peredele vaimse tervise tuge, et ennetada igapäevaste takistuste muutumist probleemideks. LaHe panustab aktiivselt “Räägime lastest” mudeli teenusedisaini protsessis. Loe projektist lähemalt siin.
Laienemine
-
Sotsiaalministeerium toetab ajavahemikus 2024–2027 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest 14 uue Perepesa loomist ja 5 Mobiilse Perepesa teenuse arendamist.
-
Mais ja septembris toimusid infoseminarid Perepesa loomisest huvitatud omavalitsustele. Osales 79 huvilist 34 erinevast omavalitsusest.
-
Seminaride salvestuste, slaidide jt infomaterjalidega on võimalik tutvuda siin.
-
Projektid
-
Eduka lõpu sai Norra toetusel ellu viidud projekt “Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel”.
-
Projekti mõjuraport ja Calgary sõeltesti kohandamise raport on nähtavad LaHe koduleheküljel https://www.lapseheaolu.ee/norra-toetused.
-
Projekti tulemusi tutvustati avalikul seminaril, mida on võimalik järgi vaadata siin.
-
Projekti käigus töötati välja tegevusmudel, mis kaardistab ja leevendab lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavaid riske ämmaemanda sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu.
-
Sünnitusjärgse koduvisiidi mudelit testiti aasta jooksul seitsmes maakonnas. Ämmaemandad külastasid 327 pere ja leidsid, et igal kolmandal perel oli rohkem muresid ja küsimusi kui ühe visiidiga õnnestus lahendada. Iga kolmas pere sai ka korduva kodukülastuse. 100% koduvisiitidele tagasisidet andnud naistest tõdesid, et neil oli koduvisiidist abi ja tuge.
-
Iga pere väärib ämmaemanda sünnitusjärgset koduvisiiti, sest lapse sünd toob kaasa suure elumuutuse ning palju tervise ja heaoluga seotud küsimusi, millele ämmaemand saab koduses keskkonnas anda just selle pere vajadustest ja võimalustest lähtuvad vastused ning toetada toimetulekut praktiliste soovitustega.
-
Loe projektist lähemalt ka Sotsiaaltöö ajakirjast: Märkavad ja hoolivad ämmaemandad kodudes.
-
Perepesade kogukonnad ja võrgustikud
-
22.08 toimus Esna mõisas Perepesade ennetusvõrgustike seminar. Perepesade jaoks on väga oluline tugev koostöö kohaliku omavalitsuse spetsialistidega, kes panustavad laste ja perede heaolusse. Nii on pered lapsevanemaks olemise teekonnal igakülgselt toetatud. Oli innustav ja väärt mõtteid täis päev, kus vaadati koos otsa möödunud hooajale ning seati uued sihid. Liis Aavaste-Hango juhitud psühhodraama töötoas astusid osalejad rollimängu toel erinevate võrgustikuliikmete kingadesse, et erinevate osapoolte panust paremini mõista ja väärtustada. Osalejad tutvusid ka "Ämmaemanda koduvisiidid esimesel eluaastal" projekti tulemustega ning Lugemisühing tutvustas Pildiraamatu maagia koolitust.
-
23.08 toimus Esna mõisas kogukonnateemaline seminar, kus tutvusime Viljandi kogukonnauuringu tulemustega ning kogusime koos perede, Perepesade inimeste, koostööpartnerite ning valdkonna praktikute ja üliõpilastega mõtteid, kuidas Perepesa saaks olla veelgi paremaks kogukonna ankruks väikelastega peredele. Päeva täitsid inspireerivaid vestlused, uued tutvused ning ühine veendumus, et elujõuliste ja tugevate kogukondade toimimiseks saame me kõik anda oma väärtusliku panuse. Seminar toimus koostöös TÜ Ühiskonnateaduste instituudiga ja sotsiaalse innovatsiooni teaduri Dagmar Narussoniga. Seminaril kogutud heade mõtete toel on Perepesade ümber sündimas lapsevanemate toetuskogukonnad, kes panustavad vabatahtlikult oma aega ja energiat paikkonna väikelastega perede heaolu ja sotsiaalse turvatunde suurendamisesse.
Jätkusuutlikkus
-
Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Heaolu Arengukava 2023–2030, milles kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomine on riiklik prioriteet.
-
Sõlmisime uue toetuslepingu Heateo Mõjufondiga. Heateo Mõjufond toetab organisatsiooni arengut, sh mõjuhindamise raamistiku väljatöötamist.
-
Sügisel alustasid LaHe ja Perepesad koostööd Eesti Mentorite Kojaga, et toetada LaHe naiskonna Perepesa juhtide professionaalset arengut. Selline võimalus on väärtuslik kingitus, mis tõstab juhtimise kvaliteeti ja aitab leida lahendusi ka meie inimeste isiklikele väljakutsetele. Kõik ikka selle nimel, et luua tervem tulevikuühiskond läbi väikelastega perede toetamise ja süsteemse ennetustegevuse.
Vanemahariduse populariseerimine ja meediakajastus
-
Ringvaade tutvustas Põltsamaa Perepesa ja kohaliku perekonna näitel, millega Perepesas tegeletakse ja kui oluline on vanemaks olemise nippe õppida. Vaata Perepesade saatelõiku siit.
-
Delfi NULA Podcastis jagasid Maarja Oviir-Neivelt ja Anneli Jaeger, kuidas Perepesa pakub lapsevanematele nõu ja tuge laste kasvatamisel ning pereks kasvamisel just enne probleemide tekkimist ja probleemide süvenemist: Kuidas olla hea lapsevanem? Ennetustöö on kõige alus.
-
Korraldasime koos Perepesadega Arvamusfestivalil arutelu teemal “Kas vanemluseksam teeb lapsed õnnelikuks?”. Arutelu jälgis ja kuulas kohapeal pea 100 inimest.
-
Ärgitasime inimesi kaasa mõtlema vanemahariduse ning laste kasvatamise teemal. Vanemlus on elukestev õpe. Ei ole olemas täiuslikke lapsevanemaid ja ei peagi olema. Vanemaks õppimine on pidev protsess ja peaks olema loomulik ühiskonna osa!
-
Vanemaks olemise väljakutsete virvarris aitasid orienteeruda eksperdid pereterapeut Lii Kaudne, Tartu Perepesa juht Merily Tensing-Kruusla, luuletaja, stsenarist ja kahe väikelapse ema Andra Teede ning kolme lapse isa ja arhitekt Hannes Praks.
-
Vaata salvestust siit ning loe Kiira Gornischeff'i arvamuslugu: Enne lapse saamist vanemluseksamile? Soosima ja soodustama peaks vanemate koolitamist küll.
-
-
Eripedagoogika kogumikus avaldati kolm artiklit, mis avavad Perepesade tegemisi ja olemust: “Perepesa on terviklik mudel perede võimestamiseks”, “Mängutuba – Perepesa süda”, “Kaheaastase lapse kõne arendamine ja hindamine”.
-
Meediakajastuse ülevaadet vaata lähemalt siit.
2022. aasta olulisemad sündmused
​ Pilootprojekti kokkuvõtted
20. mail Esna mõisas toimus pilootprojekti kokkuvõtete seminar, andsime ülevaate Perepesade pilootprojekti tulemustest. Koos riigi ja kohalike omavalitsuste esindajatega ning Perepesade meeskondadega mõtestasime kahe aasta vältel tehtud tööd ja arutasime ühiselt tulevikuplaane –
kuidas Eestimaa laste ja perede heaolu ennetustööga suurendada.
2022. aasta alguses läbiviidud vanemlusuuringu ja koostööpartnerite tagasisideuuringu tulemused:
Enamik (92%) vanemlusuuringule vastanutest teadis Perepesast ja ligi pooled (48%) olid seda külastanud.
Vanemad andsid Perepesa teenustele keskmiseks tagasisisdehinnanguks 9,6/10.
Perepesade koostööpartnerid ja kohalikud omavalitsused hindasid piloodi tegevusi hindega 8,3/10.
Keskuse toimivust hindasid ka Perepesade meeskonnad ning selle koondkeskmiseks kujunes 3,2/4.
Kahe uue Perepesa avamine
14. oktoobril avasime koostöös Tartu linnavalitsusega uue Perepesa Tartus ja 24. oktoobril koostöös Elva vallavalitsusega uue Perepesa Elvas.
Alates augustikuust toimus Perepesade uute meeskondade väljaõpe ja olemasolevate meeskondade täiendkoolitus – 10 koolituspäeva vastavalt koolituskavale.
Teenuste arendamine
„Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projekti raames on koolitatud 33 ämmaemandat ja 9 ämmaemanduse üliõpilast. Esimene grupp lõpetas koolitustsükli aprillis ja teine grupp novembris. Koolitatud ämmaemandad pakuvad koduvisiite ja on toeks äsja lapse saanud peredele oma teeninduspiirkondades Tartus, Valgas, Võrus, Rakveres, Türil, Viljandis, Ida- ja Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal.
Projekti eesmärk on välja töötada tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide sõelumiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega eri Eesti piirkondades.
Pilootprojekti raames toimuvad sünnitusjärgsed koduvisiidid kuni 2023. aasta kevadeni. Seejärel analüüsime koos projekti ekspertidega tegevusmudeli tõhusust, rakendatavust ning kasutusvalmidust. Projekti algatas Sotsiaalministeerium. Projekti viime ellu koostöös Eesti Ämmaemandate Ühingu ja teiste partneritega.
2-aastase lapse kõne ja arengu toetamine
Kõne ja suhtlemisoskuste tase on oluline 2-aastase lapse üldise arengu näitaja, mis on seotud lapse hilisema arengu, toimetuleku, kooliedukuse ja tervisega. Lapsevanem saab mitmete lihtsate nippidega oma lapse kõne arengule oskuslikult kaasa aidata. Vanemate toetamiseks sellel teekonnal oleme koostöös Tartu Ülikooli arengupsühholoogide ja valdkonna spetsialistidega loonud „2-aastase lapse kõne ja arengu toetamise“ nõustamisprogrammi. Osaleda saavad 22–26 kuu vanuste laste vanemad. Vanemad hindavad oma lapse kõne arengut standardiseeritud kõnetesti abil ja osalevad kolmel grupinõustamisel, mille viivad läbi logopeed ja psühholoog.
Nõustamisprogramm käivitus Viljandis, Põltsamaal, Türil ja Tartus. Programmi raames uurivad Tartu Ülikooli arengupsühholoogid vanemate teadlikkust laste arengut puudutavatest küsimustest, laste kõnearengu taset nende poolt eesti oludele kohandatud ECDI-II testi lühiversiooniga (Urm ja Tulviste, 2021) ning kasutavad ka teiste uurijate poolt adapteeritud lapse arenguga seotud küsimustikke.
Programmi toetab Sotsiaalministeerium strateegilise partnerluse “Peresõbralik ja lasterikas Eesti” raames.
Papside klubi
Alates septembrist käivitus Viljandi, Põltsamaa ja Türi Perepesades isadele suunatud programm. Papside klubi on kooskäimise koht, kus oma ala professionaalide juhendamisel avatakse seoseid ja taipamisi laste kasvatamisest ja isaks olemisest.
Kohtumised toimuvad üks kord kuus kuni 2023. aasta aprillini.
Septembri kohtumise teema oli „Kvaliteetaeg lapsega – vahvad ühistegevused“, läbiviija Papa Piltsberg ehk Illimar Pilt. Oktoobrikuu kohtumise „Isa suure algustähega“ eestvedaja oli Matti Orav. Novembris andis Anti Einpaul papsidele ülevaate lapse ealistest iseärasustest.
Papside klubi toetab Luminor Bank AS.
Toetuspõhine kogukond
Viljandi Perepesas katsetasime koos Innotiimiga uut teenust – toetuspõhise kogukonna moodustamine 0–7-aastaste laste vanematest, kelle üheks sihiks on üksikvanemate toetamine. Jätkame uuel aastal teenuse arendamist ja pakkumist ka teiste Perepesade omavalitsustes.
Võrgustikutöö projekti kokkuvõtted
Perepesadele on väga olulised hästi toimivad võrgustikud ehk koostöö kogukonna laste ja peredega töötavate spetsialistidega. Ikka selleks, et kogukonna probleemid saaksid ennatatud ja võimalikult varakult märgatud ja et lastel oleks õnnelikum lapsepõlv.
24. novembril toimus võrgustikutöö veebiseminar partner-omavalitsuste laste ja peredega töötavatele spetsialistidele ning Perepesade meeskondadele.
Tiina Tõemets ja Mariin Sirk andsid ülevaate ennetusvõrgustike projekti käivitamisest Perepesade näitel. Vaata siit salvestust.
Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu keskuse juht Urve Sellenberg avas võrgustikutöö teooria ja praktika seoseid ning jurist Andres Ojaver andis ülevaate andmekaitsega seotud piirangute kohta. Vaata siit salvestust.
Seminar sai teoks tänu Sotsiaalministeeriumi strateegiline partnerluse projektile „Koostöös perede heaks!“
Rahvatervise ekspert Riina Raudne tutvustas õppetunde kohalike lapsevanemate võrgustike loomise katses (Playfaire äpi näitel). Sotsioloog Riin Pärnamets andis ülevaate, kuidas Viljandis on tööle hakanud kogukondlik tugivõrgustik lapsevanematele.
Partnerlus
Alates 2022. aasta jaanuarist oleme sotsiaalministeeriumi strateegiline partner taotlusvooru „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ tegevuste elluviimisel.
Sõlmisime uue toetuslepingu ka Heateo Mõjufondiga.
Meie tegemised läbi meediakajastuse