top of page
Search
  • info137989

Kaheaastase lapse kõne arendamine ja hindamine

LaHe lahendab kitsaskohti, mis mõjutavad lapse heaolu juba enne sündi ning esimestel eluaastatel. Samuti otsime lahendusi, kuidas leevendada ja ennetada olukordi, mis koormavad riigisüsteemi ja lastega tegelevaid spetsialiste. 


Logopeediline teenus on Eestis väga nõutud ja samas raskesti kättesaadav. Abi sageli hilineb või pole abivajajatele kättesaadav. Samas on aasta aastalt kasvanud logopeedilist abi vajavate laste osakaal. Perepesadel ei ole ambitsiooni pakkuda dubleerivaid teenuseid. Seetõttu otsustasime laste kõne arendamisele kaasa aidata läbi vanemahariduse ja probleemide ennetamise. 



Lapsevanem on parim toetaja ja suunaja

Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadurite professor Tiia Tulvise ja Ada Urmi andmetel on mujal maailmas laialt levinud sekkumisprogrammid, mis on suunatud vanemate harimisele ja juhendamisele selles osas, kuidas oma lapse keelekeskkonda parendada. Näiteks on levinud programmid, kus toetatakse lapse arengut läbi selle, et suurendatakse vanemate poolt lapsele suunatud jutu hulka – The Thirty Million Words project (Suskind et al., 2013), the Providence Talks project (Wong, Boben, & Thomas, 2018). Uuemates projektides pööratakse erilist tähelepanu lapse ja lapsevanema suhtluse interaktiivsusele, mõõtes lapse voorude arvu (https://www.lena.org/conversational-turns/).


Uuringud on näidanud selliste programmide tõhusust laste ekspressiivse ja retseptiivse kõne arengu toetamisel (Heidlage et al., 2020; Roberts & Kaiser, 2011). Kirjeldatud programmides on tugispetsialisti (logopeed, eripedagoog, psühholoog) roll olla teadmiste ja praktiliste oskuste vahendaja. Spetsialist loob vanematega terapeutilise suhte ning otsest sekkumist oma lapsega viib läbi lapsevanem. Mõned näited sellistest programmidest on Target Word: The Hanen Program for Parents of Children who are Late talkers (Earle & Lowry, 2011); It Takes Two To Talk – The Hanen Program for Parents of Children with Language Delays (Pepper & Weltzman, 2004). 


Teenuse arendamine koostöös teadurite ja spetsialistidega

Varasemalt oleme Perepesades lapse kõne arendamise teenust pakkunud ühekordsete kohtumistena, kus jagasime lapsevanematele kõne arenguga seotud olulist infot. Kogesime, et ühekordsest kohtumisest ei piisa. 


Koostöös Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadurite professor Tiia Tulvise ja Ada Urmiga arendas LaHe välja 2-aastaste laste kõne hindamise ja arendamise teenuse, mis on alates 2022. aasta sügisest Perepesades piloteerimisel. 

Perepesades pakutakse lapsevanematele võimalust osaleda 2-aastase lapse kõne ja arengu toetamise programmis, mida viiakse läbi koostöös lasteaedades töötavate logopeedide, eripedagoogide ja psühholoogidega.

Perepesades pakutakse lapsevanematele võimalust osaleda 2-aastase lapse kõne ja arengu toetamise programmis, mida viiakse läbi koostöös lasteaedades töötavate logopeedide, eripedagoogide ja psühholoogidega. Lapsevanemal on võimalus hinnata lapse kõne arengut täites iseseisvalt elektroonses keskkonnas Tartu Ülikooli poolt valideeritud ja koordineeritud hindamisvahendi EDCI-II lühiversiooni (Urm & Tulviste, 2021). Lapse kõne hindamisele järgnevad kolm grupinõustamist, mille viivad läbi logopeed ja psühholoog. Eesmärk on anda vanematele teadmised ja oskused, kuidas koduses keskkonnas oma lapse kõne arengule kaasa aidata. Lisaks logopeedi näpunäidetele räägib Perepesa psühholoog kaheaastase lapse ealistest iseärasustest ning annab vanematele soovitusi lapse arengu toetamiseks ja käitumise paremaks mõistmiseks. 


Projekt vältab 18 kuud, mille jooksul viiakse läbi järgmisi tegevusi:

  1. Teenuse ümberkujundamine tuginedes tõenduspõhisusele ja senisele kogemusele, sh teenusstandardi täiendamine ja kirjalike juhendmaterjalide väljatöötamine läbiviijatele ja lapsevanematele.

  2. Läbiviijate väljaõpe sisaldab testi täitmise juhendamist, tulemuste interpreteerimist ja tulemustest teavitamist, vajadusel järgmiste sammude kavandamist. Samuti grupinõustamise metoodika rakendamist ühtsetel alustel erinevates keskustes.

  3. Koostöö tõhustamine lasteaedade tugispetsialistide ning kohaliku omavalitsuse haridus- ja sotsiaalvaldkonnaga – ühised teemaseminarid, võrgustikutöö edendamine ja seire korraldamine.

  4. 2-aastaseks saavate laste vanemate kaasamine läbimõeldud teavitustegevuse kaudu, et soodustada varajast märkamist ja lapsevanemate teadlikkust kõne arendamise olulisusest.

  5. Laste kõne hindamise läbiviimine vanuses 22–26 kuud, kuus kuud hiljem ning ühe aasta möödudes EDCI-II kõne arengu hindamise testiga.

  6. Tulemuste analüüs ja teenuse mõjususe hindamine vähemalt viies omavalitsuses koostöös Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teaduritega. Esimesi tulemusi programmi mõjususe kohta loodame sa ada 2024. aasta alguses.

  7. Tegevuste koordineerimine ja kommunikatsioon – tagasiside läbiviijatele, lapsevanematele ja kohalike omavalitsuste esindajatele.


Koos jõuame ja suudame rohkem

Eduelamuseks ja samas ka väljakutseks on osutunud koostöö erinevate institutsioonide vahel. Kuidas panna laste arengu ja heaolu edendamise nimel koos toimima alusharidus, esmatasandi tervishoiusüsteem ja kohalik omavalitsus? 


Koostöös kohalike lasteaedade tugispetsialistidega on soov pakkuda teenust süsteemselt ning suunata kõik antud omavalitsuses elavad pered, kus kasvab 2-aastane laps, Perepesa poolt koordineeritud teenusele enne lasteaias toimuva logopeedilise abi osutamist. Nii saab kaasata rohkem peresid sõeluuringusse, mis annab kohalikule omavalitsusele sisendi logopeedilise ressursi planeerimiseks. Samuti aitab teenus üles leida pered, kus vanemlikud oskused vajavad toetamist või aitab märgata lapse arengut takistavaid muid tegureid (sh tervisega seotud, sotsiaalseid või psühholoogilisi). Teenus annab võimaluse varajaseks märkamiseks ja ennetamiseks ning vajadusel edaspidise abi korraldamiseks.


Kaheaastase lapse kõne hindamise ja arendamise teenusega saame olla toeks ka perearstidele, kelle kohustus on kahe aasta vanuselt hinnata lapse kõne arengut tervisevisiitide käigus. Perearstidel napib selleks sageli aega ja nende kasutuses ei ole abistavat sõeltesti. Loodame Perepesade piirkondades koostööd perearstidega suurendada. 


Teenuse arendamist toetab Sotsiaalministeerium strateegilise partnerluse „Peresõbralik ja lasterikas Eesti” raames. 


Tiina Tõemets, endine Lapse Heaolu Arengukeskuse teenuste arenduse ja kvaliteedi juht

Artikkel on ilmunud Eripedagoogika kogumikus (märts 2023).


9 views0 comments

Recent Posts

See All
bottom of page