Artiklisari Perekonnaõigusest peredele: „Mis saab siis kui alaealine saab pärijaks?“

Igapäevases töös peredega on kerkinud Perepesades aeg-ajalt üles küsimused, mis saab siis kui alaealine saab pärijaks või kas alaealise lapse päritud vara saab võõranda? Alljärgnevalt vastab sellele vandeadvokaat Katrin Orav.

Marta on kahe alaealise lapse ema. Hiljuti suri raske haiguse tagajärjel tema kauaaegne elukaaslane ja laste isa Silver. Silverile kuulusid Marta ja laste elukohaks olev korter Keilas, maakodu Saaremaal ja pangakontol olev raha. Saaremaa maakodu soetamiseks oli Silver võtnud pangast laenu. Martast sai üleöö oma alaealiste laste ainus ülalpidaja. Kes on Silveri vara pärijad ning millised võimalused on Martal kasutada Silverile kuulunud vara oma laste ülalpidamiseks?

Pärimisseaduse kohaselt on pärandaja esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad tema alaealised lapsed. Laste kõrval saab seadusjärgseks pärijaks olla ka pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane. Kui abielu või kooselu ei olnud registreeritud ning elukaaslase kasuks ei tehtud testamenti, ei ole elukaaslane pärimisseaduse alusel pärija.

Seega, kuna Silver ei olnud oma eluajal Marta kasuks testamenti teinud ja nad ei olnud oma kooselu registreerinud, pärisid kogu Silveri vara tema alaealised lapsed. Lisaks Silverile kuulunud varale läksid pärijatele ehk alaealistele lastele üle ka Silveri kohustused, sealhulgas Saaremaa maakodu soetamiseks võetud laen. Martast sai üleöö oma laste ainus ülalpidaja ja laste seaduslik esindaja ning lastest võlgnikud panga ees.

Perekonnaseaduse kohaselt on vanem kohustatud oma alaealise lapse vara säilitama ja võimalusel selle väärtust suurendama. Üldreeglina ei tohi vanem lapse vara ära kulutada, vaid peab seda lapse jaoks alles hoidma ja talle täisealiseks saamisel üle andma.

Siiski võib ette tulla olukordi, kus pärandina saadud vara on vajalik müüa, et tagada laste ülalpidamine või täita pärandvaral lasuvaid kohustusi. Antud juhul ei teinud Silver oma eluajal Marta kasuks testamenti, mistõttu pärisid tema alaealised lapsed Marta ja laste elukohaks oleva Keila korteri, Saaremaa maakodu koos laenulepingust tulenevate kohustustega ning Silveri pangakontodel oleva raha. Saaremaa maakodus meeldis küll kogu perele käia, kuid Marta sissetulekust ei piisanud maakodu ülalpidamiseks ja selle soetamiseks võetud laenu tasumiseks. Ka Silveri pangakontodel ei olnud piisavalt raha selleks, et ulatuslikku laenu tagasi maksta.

Alaealiste laste huvide kaitseks on seadusandja näinud ette hulk tehinguid, mida ei saa teha ilma kohtu eelneva nõusolekuta. Üheks selliseks tehinguks on lapsele kuuluva kinnisvara müük. Riigikohus on lahendis 2-23-7095 selgitanud, et seadusandja soov on olnud piirata alaealise varaga selliste tehingute tegemist, mis võivad oluliselt mõjutada alaealise varalisi huve ja õigusi või millel võivad olla alaealise jaoks kaugeleulatuvad majanduslikult ebasoodsad või ettenähtumatud tagajärjed.

Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et kohtu nõusoleku küsimise vajadust ei teki igapäevaste tehingute tegemisel, kus tehingust tulenev majanduslik risk alaealise jaoks on minimaalne, või tehingute tegemisel, millega ei kaasne alaealisele varalisi kohustusi. Vanem võib lapse seadusliku esindajana teha lapse nimel ennekõike tehinguid, mis vastavad lapse huvidele ja mis on suunatud lapse tavalisest elulaadist lähtuvate vajaduste rahuldamisele. Näiteks ei ole kohtu nõusolekut vaja lapsele vallasasjade ostmiseks või igapäevaste teenuste saamiseks, õppe- või huvialaringilepingute sõlmimiseks, lapsele pangakonto avamiseks jms.

Küll aga vajab Marta kohtu nõusolekut laste nimel Saaremaa maakodu müümiseks. Samuti vajab ta kohtu nõusolekut müügist saadud raha kasutamiseks maakodu soetamiseks võetud laenu tasumiseks ja laste ülalpidamiseks. Kohus annab vastava nõusoleku, kui see vastab laste huvidele. Arvestama peab ka sellega, et Marta ei saa teha ilma kohtu nõusolekuta ka ühtegi tehingut Marta ja laste koduks oleva kinnisvaraga.

Selleks, et vältida niigi raskel eluetapil kohtusse pöördumist laste varaga tehingute tegemiseks, on mõistlik pärimisega seotud küsimused lahendada juba pärandaja eluajal, näiteks testamendi abil.  Nii oleks saanud testamendiga määrata, et Saaremaa maakodu jääb Martale. See oleks andnud talle võimaluse otsustada iseseisvalt maakodu müügi üle ning kasutada müügist saadud raha laenu tasumiseks ja laste ülalpidamiseks.

Praktikas võib probleeme tekkida ka siis, kui kinnisvara pärandatakse mitmele lapsele ühiselt. Isegi juhul, kui pärandatud kinnisvara ei ole vaja kasutada alaealiste laste ülalpidamiseks, võivad erimeelsused tekkida hiljem, kui lapsed saavad täisealiseks ja neil on kinnisvara edasise saatuse osas erinevad nägemused. See võib viia kohtuvaidluseni kaasomandi lõpetamise üle ning põhjustada olukorra, kus seni lähedased pereliikmed satuvad omavahel püsivasse konflikti. Kirjeldatud olukorra ärahoidmiseks on vanematel soovitatav aegsasti läbi mõelda, milliseid korraldusi oma surma puhuks teha, et nende lapsed ei peaks hiljem vanemate vara üle kohtus vaidlema.

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, lapseootel ja eelkooliealiste lastega perede kohtumispaik, mis aitab vanemluse maailmas orienteeruda -  lapsevanemaks õppimise ja kasvamise koht. Aeg-ajalt kerkivad Perepesades üles ka perekonda puudutavad õigusalased küsimused. Meil on väga hea meel ja oleme väga tänulikud, et Eesti Advokatuuri pikaaegne perekonnaõiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Katrin Orav  on nõus vastama Perepesades esile kerkinud küsimustele artiklitesarja "Perekonnaõigusest peredele" raames. Artiklitesari valmib koostöös Perepesade ja Lapse Heaolu Arengukeskusega. 

Loe ka eelmiseid sarja artikleid: „Ta ütles, et võtab lapsed minult ära ja ma ei näe neid enam kunagi?“ (hooldusõigusest), “Minuga ei arutanud keegi” (otsustusõigusest), "Et kõikidel lastel oleks rõõmsad jõulud!"(suhtluskorra kokkulepetest), „Kas mul ei olegi emana õigust saada lapse igapäevaste kulude kandmiseks isalt elatist?“ (elatisest).

Fotograaf Kristina Kaiva, fotol Katrin Orav.