Artiklitesari Perekonnaõigusest peredele: "Et kõikidel lastel oleks rõõmsad jõulud!"

Pühade eel tõusetub lahku läinud vanematel sageli küsimus, kuidas korraldada laste jõulud nii, et lapsed oleksid rõõmsad ja mõlemad vanemad saaksid nendega pühade ajal aega veeta. Kuna seadus ei sätesta, kuidas peaksid lahku läinud vanemate lapsed pühasid või olulisi tähtpäevi veetma, on praktikas välja kujunenud väga erinevad lahendused. 

Sageli lähtutakse pühade korraldamisel varasematest peretraditsioonidest. Näiteks juhul, kui lapsed on harjunud veetma jõululaupäeva emapoolse vanaema juures, kus käib jõuluvana ja kuhu kord aastas koguneb kogu suguvõsa, võibolla laste huvides seda traditsiooni jätkata – eriti siis, kui lapsed seda ise väga ootavad. Teise vanemaga saavad lapsed seejärel veeta näiteks järgmise päeva - jõulu esimese püha. 

Kui vanemad ei jõua kokkuleppele pühade päevade kaupa jagamises ning mõlemale vanemale on oluline olla lastega just jõululaupäeval, on mõistlik kokku leppida vaheldumisi toimivas suhtluskorras: ühel aastal veedavad lapsed jõulud ühe vanemaga ja järgmisel aastal teisega. Arvestades, et jõuludele järgneb aastavahetus, lepivad vanemad praktikas sageli kokku ka selles, et lapsed veedavad aastavahetuse selle vanemaga, kelle juures nad jõulude ajal ei ole. 

Kooliealistel lastel kaasneb jõuludega ka kahe nädala pikkune koolivaheaeg, mis annab hea võimaluse veeta mõlema vanemaga pikemalt aega. Praktikas jagatakse koolivaheaega sageli nii, et lapsed viibivad esimese nädala ühe vanema ja teise nädala teise vanema juures. Sellisel juhul ei ole eraldi vaja pühade veetmises kokku leppida, sest jõulupühad jäävad esimese nädala ning aastavahetus teise nädala sisse. 

Selleks et lapsed saaksid veeta nii jõule kui ka aastavahetust kummagi vanemaga, on mõistlik kokku leppida selliselt, et ühel aastal veedavad lapsed koolivaheaja esimese nädala näiteks isaga ja teise nädala emaga, järgmisel aastal aga vastupidi.

Võib juhtuda ka nii, et ühele vanemale ei ole jõulupühade koos veetmine eriti oluline, kuid ta soovib igal aastal veeta lastega näiteks aastavahetuse reisil. Sellisel juhul võivad vanemad kokku leppida, et lapsed on jõulupühadel alati ühe vanema – näiteks ema – juures, kuid aastavahetuse veedavad pikemalt teise vanemaga, näiteks isaga. 

On vanemaid, kelle läbisaamine pärast lahkuminekut on väga hea. Eeldusel, et see sobib mõlemale vanemale, ei ole välistatud, et lahku läinud vanemad veedavad jõulusid endiselt koos. Küll aga ei ole laste huvides veeta jõulupühasid vanematega, kes teineteist silmaotsaski ei salli ega suuda oma emotsioone kontrolli all hoida. Pühad peaksid olema lastele rõõmu ja turvatunnet pakkuv aeg. Et kõikidel lastel oleksid rõõmsad jõulud, tuleb vanematel oma emotsioonid kõrvale jätta ja tegutseda eelkõige laste huvidest lähtuvalt.

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, lapseootel ja eelkooliealiste lastega perede kohtumispaik, mis aitab vanemluse maailmas orienteeruda -  lapsevanemaks õppimise ja kasvamise koht. Aeg-ajalt kerkivad Perepesades üles ka perekonda puudutavad õigusalased küsimused. Meil on väga hea meel ja oleme väga tänulikud, et Eesti Advokatuuri pikaaegne perekonnaõiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Katrin Orav on nõus vastama Perepesades esile kerkinud küsimustele artiklitesarja "Perekonnaõigusest peredele" raames. Artiklitesari valmib koostöös Perepesade ja Lapse Heaolu Arengukeskusega. 

Loe ka eelmiseid sarja artikleid: „Ta ütles, et võtab lapsed minult ära ja ma ei näe neid enam kunagi?“ (hooldusõigusest) ja “Minuga ei arutanud keegi” (otsustusõigusest).

Fotograaf Kristina Kaiva, fotol Katrin Orav.