Artiklisari Perekonnaõigusest peredele: „Kas mul ei olegi emana õigust saada lapse igapäevaste kulude kandmiseks isalt elatist?“

Igapäevases töös peredega on kerkinud mh Perepesades üles küsimus „Kas mul ei olegi emana õigust saada lapse igapäevaste kulude kandmiseks isalt elatist?“. Seda olukorras, kus näiteks lapse isa on öelnud, et ta tasub lapse lasteaiaarve ja on teinud lapsele investeerimiskonto.

Perekonnaseaduse kohaselt on mõlemal vanemal võrdne kohustus anda oma lapsele ülalpidamist. Lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvad kulud toidule, eluasemele, riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele, huvitegevusele jms. Vanem, kellega laps igapäevaselt koos elab, kannab lapse kasvatamisega seotud kulusid vahetult – tagab lapsele eluaseme ning tema igapäevaste vajaduste rahuldamise. Eeldatakse, et vanem, kes lapsega igapäevaselt koos ei ela, täidab lapse suhtes ülalpidamiskohustust elatise tasumise teel.

Üksnes vanemate kokkuleppel, võib lapsega mittekooselav vanem anda ülalpidamist lapsele ka muul viisil, näiteks lapsega seotud arvete tasumise näol. Kui vanemate vahel puudub vastav kokkulepe, tuleb lapsega mittekooselaval vanemal tasuda lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist teise vanema kontole.

Kui suurt elatist on õigus teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks küsida?

Elatise suuruse määramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ja ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. On üldteada, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, eluaset, riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid, ravimeid, lapsel on õigus tegeleda huvitegevusega.

Kui varem nägi seadus ette universaalse miinimumelatise, siis täna kehtiva perekonnaseaduse kohaselt arvutatakse miinimumelatise suurus iga lapse kohta eraldi perekonnaseaduses toodud valemi järgi. Elatise suurus sõltub muu hulgas sellest, kui palju aega veedab laps oma kummagi vanemaga, milliseid toetusi perele makstakse ning mitme lapse ülalpidamiseks elatist on vaja tasuda. Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti, võrreldes esimese lapse elatise summaga.

Eeldusel, et laps elab igapäevaselt koos oma ühe vanemaga ning veedab teise vanema juures igakuiselt aega keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva, on perekonnaseaduse alusel arvutatav miinimumelatis hetkel 301,74 eurot kuus. Miinimumelatis lähtub Eesti keskmise lapse igakuistest vajadustest ning arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel.

Vanemal on võimalik ise elatise suurust kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehel asuvast elatiskalkulaatorist (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/), mis on hea indikaator, millise elatise võib kohus lapsega mittekooselavalt vanemalt välja nõuda. Siiski on alati lapse huvides, et vanemad jõuaksid teda puudutavates küsimustes kohtuvälisele kokkuleppele.

Miinimumelatise suurus muutub igal aastal 1. aprillil. Eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär, millele lisandub riiklik lapsetoetus.

Kohus võib elatise välja mõista ka miinimumist suuremas ulatuses, kui lapse igakuised vajadused ja tema tavaline elulaad on keskmisest kõrgemad ning seda õigustab vanemate varaline seisund või lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Miinimumelatisest suurema elatise nõudmisel tuleb vanemal kohtule esitada tõendid lapse igakuiste ülalpidamisvajaduste kohta. Sellisel juhul saab kohus määrata elatise lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest ja vanemate majanduslikust võimekusest.

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, lapseootel ja eelkooliealiste lastega perede kohtumispaik, mis aitab vanemluse maailmas orienteeruda -  lapsevanemaks õppimise ja kasvamise koht. Aeg-ajalt kerkivad Perepesades üles ka perekonda puudutavad õigusalased küsimused. Meil on väga hea meel ja oleme väga tänulikud, et Eesti Advokatuuri pikaaegne perekonnaõiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Katrin Orav  on nõus vastama Perepesades esile kerkinud küsimustele artiklitesarja "Perekonnaõigusest peredele" raames. Artiklitesari valmib koostöös Perepesade ja Lapse Heaolu Arengukeskusega. 

Loe ka eelmiseid sarja artikleid: „Ta ütles, et võtab lapsed minult ära ja ma ei näe neid enam kunagi?“ (hooldusõigusest), “Minuga ei arutanud keegi” (otsustusõigusest), "Et kõikidel lastel oleks rõõmsad jõulud!"(suhtluskorra kokkulepetest).

Fotograaf Kristina Kaiva, fotol Katrin Orav.