Nõustamisprogramm lapsevanematele
"Kaheaastase lapse kõne ja arengu toetamine"
  • Programmi algataja on SA Lapse Heaolu Arengukeskus. Programmi viivad läbi Perepesad koostöös kohalike spetsialistide ja Tartu Ülikooli arengupsühholoogidega.

  • Programmi toetab Sotsiaalministeerium strateegilise partnerluse “Peresõbralik ja lasterikas Eesti” raames.

  • Programm on loodud 22–26 vanuste laste vanematele. Täpsemad võimalused osalemiseks leiab Perepesade veebilehtedelt teenuste alt. 

  • Programmi raames uurivad Tartu Ülikooli arengupsühholoogid vanemate teadlikkust laste arengut puudutavatest küsimustest, laste kõnearengu taset nende poolt eesti oludele kohandatud ECDI-II testi lühiversiooniga (Urm ja Tulviste, 2021) ning kasutavad ka teiste uurijate poolt adapteeritud lapse arenguga seotud küsimustikke, mida täidab lapsevanem.

Kuidas aidata kaasa 2-aastase lapse kõne arengule
 

Kõne ja suhtlemisoskuste tase on oluline 2-aastase lapse üldise arengu näitaja, mis on seotud lapse hilisema arengu, toimetuleku, kooliedukuse ja tervisega. Lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ja saab mitmete lihtsate nippidega oma lapse kõne arengule oskuslikult kaasa aidata. Vanematel pole aga alati selgust, mida täpselt jälgida või kui vanalt peaks laps teatud tegevusi sooritama ja kui palju kõnelema. Vanemate toetamiseks sellel teekonnal oleme koostöös Tartu Ülikooli arengupsühholoogide ja valdkonna spetsialistidega loonud „2-aastase lapse kõne ja arengu toetamise“ programmi. 

 

Lapsevanem on parim toetaja ja suunaja

 

Lapse kõne on oluline näitaja tema üldise arengu hindamisel ning võimalike probleemide tuvastamisel. Selleks, et iga laps saaks temale vajaminevat tuge, on oluline varakult võimalikke arenguprobleeme märgata ja sekkuda. Lapse areng vajab vanuselist eripära arvestavat keskkonda ja stimulatsiooni. Lasteaedades väikelapsed alles kohanevad sõimerühma eluoluga ja võib juhtuda, et logopeediline abi ei jõua kõigi lasteni. Lapsevanem on lapse esimene ja parim õpetaja, temaga tunneb laps ennast vabalt ja sundimatult ning on talle suurimaks eeskujuks. 

„2-aastase lapse kõne ja arengu toetamise” programmi eesmärk on anda vanematele teadmisi ja oskusi oma lapse kõne arendamiseks. Osaleda saavad 22–26 kuu vanuste laste vanemad. Programm ei ole mõeldud ainult neile lastele, kelle vanemad on lapse kõne arengu pärast mures. Sellest on kasu kõigile. Vanemad hindavad oma lapse kõne arengut standardiseeritud kõnetesti abil. Testi täitmine toimub iseseisvalt elektroonses keskkonnas. Lapsevanemal palutakse märkida ära sõnad, mida laps kasutab ning vastata küsimustele lapse keelekasutuse ja grammatika kohta. Täidetud testi põhjal saab lapsevanem personaalse tagasiside oma lapse kõne arengu kohta.

 

Kõik kahtlused ja küsimused saab läbi arutada kolmel grupinõustamisel, mille viivad läbi logopeed ja psühholoog. Kohtumiste ajal saab jätta lapsed Perepesa mängutoa juhendaja hoole alla ja rahus teiste samavanuste laste vanematega kogemusi vahetada. Lisaks jagab logopeed näpunäiteid, kuidas kodus ise oma lapse kõne arengut toetada. Kohtumistel keskendutakse 2-aastase lapse arengu verstapostidele ja ealistele iseärasustele. Perepesa psühholoog annab vanematele soovitusi lapse arengu toetamiseks ning lapse käitumise ja tunnete paremaks mõistmiseks. 

 

Suhtle, jutusta ja tunnusta

Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste on oma uurimisrühmaga pikka aega tegelenud eesti lapse kõne- ja suhtlemisoskuste arengu ning seda mõjutavate tegurite uurimisega. Uurimused näitavad, et laps omandab kõne suheldes täiskasvanutega. Lapse kõne areng sõltub sellest, kui palju ja kuidas temaga räägitakse. Paremate kõneoskustega on lapsed, kelle vanemad neid vähe keelavad ja käsivad ja on huvitatud lapsega suhtlusest. Eriti oluline on lapse aktiivne osalemine vestlustes. 

 

Kui laps ütleb juba esimesi sõnu, aitab teda „parandamise“ asemel positiivne tunnustamine. Näiteks kui laps ütleb „aua“ ja osutab koera poole, siis lapsevanem saab öelda näiteks „jaa, seal on koer“. On leitud, et suheldes lapse keelevigadele osutamine ja nende otsene parandamine ei ole ka 3 - 4-aastaste laste puhul veel efektiivne meetod keele õpetamiseks (Tulviste & Tamm, 2019). Keelerikkas kodus kasvava lapse kõneoskused on paremad kui lapsel, kelle kodus valitseb peamiselt vaikus või on hoopis palju müra ja elektroonilisi taustahääli, nt pidevalt mängiv teler (Tulviste ja Tamm, 2019).  

 

Juba siis, kui laps veel rääkida ei oska, on õige aeg temaga palju verbaalselt suhelda. Kuna beebi või väikelaps meile sõnadega ei vasta, võib temaga vestlemine imelik tunduda. Ta vastab meile aga uudishimuliku pilgu, liigutuste ja oma oskustele vastavate häälitsustega. Ja see ongi vastastikune suhtlemine, mis last arendab. Laps õpib läbi positiivse eeskuju ja kogemuse, kui vanemad temaga korrektses keeles suhtlevad. 

 

Kaheaastase lapse kõne toetamine ennetab logopeedilisi probleeme, millele tavaliselt alles eelkoolieas tähelepanu pööratakse. Logopeedid on sageli ülekoormatud, kuna kooliminevate laste kõne tuleb enne koolitee algust korda saada. Kui aga kõne arengu toetamisega varakult alustada, väheneb vajadus hilisema logopeedilise abi järele. 

 

Uuringud on näidanud, et hilistunud kõne omandamisega lastel on hiljem koolis raskem. Lapse sõnavara suuruse põhjal saab üsna hästi ennustada lapse edasist arengut, samuti tema lugemis- ja kirjutamisoskusi ning kooliedukust. Varajane sekkumine aitab ära hoida hilisemaid õpiraskusi ning võimalikku kahju enesehinnangule. 

Teadusuuringus osalemine

2-aastase lapse kõne ja arengu programmis osalemine on suurepärane võimalus anda oma panus teadusesse. Programmi raames uurivad Tartu Ülikooli arengupsühholoogid vanemate teadlikkust laste arengut puudutavatest küsimustest, laste kõnearengu taset nende poolt eesti oludele kohandatud ECDI-II testi lühiversiooniga (Urm ja Tulviste, 2021) ning kasutavad ka teiste uurijate poolt adapteeritud lapse arenguga seotud küsimustikke, mida täidab lapsevanem. Andmeid kogutakse ja säilitatakse andmekaitse põhimõtteid arvesse võttes Tartu Ülikooli Psühholoogia instituudi veebiuuringute keskkonnas Kaemus. Kogutud andmeid kasutatakse anonüümselt ja üldistatult ning analüüsitakse asjakohaste statistiliste meetoditega, mis võrdlevad sekkumises osalenud laste tulemusi kontrollgrupi lastega.

Lapsevanem, tule osale ja toeta oma lapse suhtlemisoskuste arengut. Meie aitame Sind sellel teekonnal. Sulle on toeks lapsevanemate grupp, logopeed ja psühholoog. Gruppides osalejate arv on piiratud, et logopeedid ja psühholoogid suudaksid pakkuda vanematele võimalikult personaalselt tuge.