Miks on lapse õigus mängule oluline? Miks küsida lastelt millisest mänguasjast ta unistab? Lapse õigus mängule on tihedalt seotud lapse õigusega arengule, tema õigusega arvamuse avaldamisele, ning seeläbi ka tema parima huvide tagamisele. Lapse arengu seisukohalt on oluline küsida lapselt tema arvamust ja unistusi, andes talle võimaluse eakohaselt oma mõtteid ja soove avaldada.
Osutamaks suuremat tähelepanu lapse õigusele mängule ning lapse ja vanema koos veedetud aja, sh ühise mängu olulisusele, viisid Perepesad ajavahemikul 21.10.-11.11.2024 SA Lapse Heaolu Arengukeskuse eestvedamisel läbi joonistuskonkursi „Minu unistuste mänguasi“ 3-7. aastastele lastele Perepesa kogukondades (Viljandi linn, Türi vald, Põltsamaa vald, Elva vald, Tartu linn, Tallinna Kesklinn). Joonistuskonkurss oli pühendatud Perepesa tegevusmudeli 5-ndale ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 35-ndale aastapäevale. Vältimaks konkureerimisest tulenevat pinget lastele, loositi joonistuskonkursi võidud välja 20. novembril - rahvusvahelisel lapse õiguste päeval. Samal päeval 35 aastat tagasi võeti vastu ÜRO Lapse õiguste konventsioon, mis muude õiguste hulgas rõhutab ka iga lapse õigust mängule ja vabale ajale. Rõõm on tõdeda, et Perepesadesse laekus kokku 260 joonistust – unistust! Unistused vikerkaaremerest hobuseni, kellele saab saladusi jagada.
Täname kõiki lapsi, kes oma unistused meile usaldasid ja nende vanemaid ja lasteaia õpetajaid, kes need ägedad unistused Perepesadesse toimetasid. Samuti täname südamest suurepäraseid toetajaid, kes oma toetusega näitasid, et väärtustavad lapse õigust mängule - Hestia Hotel Group, Tallink Spa ja Conference hotel, Lottemaa, Tartu Mänguasjamuusem, Lastemuuseum Miiamilla, Nukuteatrimuuseum, Lennusadam, Meremuuseum, Gelato Ladies ja Teaduskeskus AHHAA. Tänu teile oli võimalik rõõmustada perepääsmetega väikesi osalejaid ja nende peresid!
Miks me küsisime lastelt, mis on nende unistuste mänguasi?
Mis üldse on unistus? Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) kohaselt emotsionaalne kujutluspilt soovitavast tulevikust, mõte millegi ihaldusväärse loodetavast kättesaamisest v. teostumisest. SA Lapse Heaolu Arengukeskuse ja Perepesade unistus elik visioon on, et lastel on õnnelik lapsepõlv. Selle unistuse täitumiseks lõi SA Lapse Heaolu Arengukeskus kogukondliku ennetus- ja peretöökeskusena Perepesa mudeli, et toetada lapsevanemaid ja pakkuda neile õigeaegset, asjakohast ning professionaalset tuge laste kasvatamisel. Koostöös panustatakse juba üle viie aasta laste turvalisse ja arendavasse kasvukeskkonda, mis loob terve ja hoolivama ühiskonna.
Perepesa mudeli alustalad on universaalne ennetus, ühe ukse põhimõte, teadus- ja tõenduspõhised sekkumised, valdkonnaülene koostöö. Perepesad on tänaseks Türil, Põltsamaal, Viljandis, Tartus, Elvas ja Tallinnas Kesklinnas. Võrgustik laieneb. Viie aasta jooksul (2019–2024) on Perepesasid külastatud kokku üle 35 000 korra, külastajate arv pidevalt kasvab. Seda tänu tublidele Perepesa naiskondadele, kes oma särasilmsuse, entusiasmi ja pühendumusega on viie aasta jooksul pakkunud lapse- ja peresõbralikku keskkonda ja hoolivat suhtumist, erinevaid koolitusi (sh vanemlusprogramm Imelised aastad, Gordoni Perekool, PREP, Beebivanemate vestlusring, Papside Klubi, Perekool beebiootel emadele, jpm), mõnusat mängutuba lastega mängimiseks ja teiste vanematega kohtumiseks aga ka tänases turbulentses maailmas vägagi olulist psühholoogilist nõustamist. Võimalust emadel/isadel targemaks saada teemades kuidas kõige paremini oma elu tähtsaimat rolli täita, ja lastel areneda, sh mängutoas, Perepesa südames, juhendatud tegevustest osa saades. Seega toetab Perepesa tegevusmudel igati ka mängu ja mängimist.
Konkursiga oli soov osutada suuremat tähelepanu lapse õigusele mängule, mis ei ole avalikkuses saanud paraku piisavalt palju tähelepanu. Samas mängides õpib ja omandab laps eluks vajalikke oskusi. Seega kogu ühiskond peaks lapse õigusesse mängida suhtuma tõsisemalt. On ju ka lapse arengu spetsialistid kogu maailmas ühel meelel, et mäng on põhjapaneva tähtsusega kõigis lapse arengu aspektides.
Miks on vaja rääkida lapse õigusest mängule?
Igal lapsel on õigus mängule. Kust selline väide tuleb ja kas sellest on vaja lähtuda? Eestis kehtib alates 1991.aastast ÜRO lapse õiguste konventsioon, mille artikkel 31 kohaselt tunnustavad konventsiooniga liitunud riigid lapse õigust puhkusele ja vabale ajale, mida saab kasutada eakohaseks mänguks ja rekreatsiooniks ning osavõtuks kultuuri- ja kunstielust.
On positiivne, et ajas on saanud lapse õigused aina suurema tähelepanu osaliseks. Üha rohkem on uuringuid, aga ka meedia tähelepanu suunatud lapse õiguste rikkumisele seoses laste hooletusse jätmise, väärkohtlemise või diskrimineerimisega. Samas on ühiskonnas vähem tähelepanu pööratud nn vähem intensiivsete, aga lapsi samuti kahjustavate lapse õiguste rikkumise osas, mida pannakse iga päev toime nii kodus, koolis kui ka kogukonnas (nt linnakeskkonnas mänguväljakute vähesus, liiga faktilembeline haridussüsteem, laste koormamine lugematute harrastustega, unustades lapse õiguse vabale ajale ja mängule, jpt). Õigused, mida lapsed ise peavad sageli väga oluliseks. Üks neist on õigus mängule. See õigus jääb tihti märkamata, kuna seda peetakse ekslikult vähe tähtsaks kui mitte tähtsusetuks. Samas on mängimine lapse vaatest äärmiselt tähtis, kuna on tihedalt seotud lapse arenguga. Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Mängu kaudu kujunevad välja lapse isiksuse erinevad küljed - läbi erinevate rollide, muutub lapse isiksus rikkamaks. Uuringute kohaselt on väikelapsed, kellel lubatakse vabalt mängida, empaatilisemad, paremate sotsiaalsete oskustega, neil on rikkalikum kujutlus- ja kaaslaste mõistmise võime. Mängides väljendab laps oma kogemusi, hangib uusi teadmisi ja oskusi. Mäng, aga ka lapse eelistatud mänguasjade valik, annab indikatsiooni millised on lapse huvisid, mis on teda mõjutanud ja millest ta mõtleb.
ÜRO lapse õiguste konventsiooni paljusid artikleid läbib põhiidee, et laste arenguks vajalik potentsiaal peitub lastes endis. Samuti eeldatakse, et selle potentsiaali realiseerimiseks on tarvis kaitsvat, hoolivat ja stimuleerivat keskkonda, samuti vabadust selle keskkonnaga suhestuda. Igal lapsel, olenemata vanusest, on oma arusaamad selle kohta, mis on tema arenguks kasulik ja mõttekas. Isegi beebid väljendavad oma tundeid häälitsuste ja kehakeele abil. Oluline on lapsi kuulata, et mõista, mis võiks nende arengule kõige paremini kaasa aidata. Ka selles osas, milliste mänguasjadega laps tahaks mängida, mis on tema unistuste mänguasi.
Lapse õiguste konventsioon annab lapsele õiguse ise oma õigusi teostada ja kohustusi täita. Lapse õiguste tagamise vastutus lasub eeskätt täiskasvanutel, kes peavad aitama lastel oma õigusi teostada. Samas peavad täiskasvanud arvestama, et mida vanem on laps, seda otsustus- ja vastutusvõimelisem on ta endaga seotud otsuste tegemisel, ja lapsele ise otsustamiseks vajalikku ruumi andma. Oluline on lähtuda ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: 1) igal lapsel on õigus elule ja arengule; 2) kõigil lastel on ühesugused õigused, st õigus mitte-diskrimineerimisele; 3) lapse seisukoht kuulatakse ära ja seda võetakse otsuste tegemisel arvesse; 4) lapsega seotud otsuste tegemisel tuleb alati seada esikohale lapse huvid. Lapse õigus mängule on tihedalt seotud lapse õigusega arengule, tema õigusega arvamuse avaldamisele, ning seeläbi ka tema parima huvide tagamisele. Lapsed arenevad mängides ja lapsevanemate ülesanne on lapsi mängima suunata laste soove ja ettepanekuid arvestades, neid üheskoos mängides toetada ja seeläbi lapsega heas kontaktis olla. Vanema roll on luua ümbritsev mängima kutsuv keskkond, mis lubab lapsel avastada ja katsetada nii nagu laps soovib ja unistab.
Millistest mänguasjadest lapsed unistavad?
Mänguasjade ajalugu on osa inimkonna kultuurist, on teada, et mänguasjad olid olemas juba enam kui 3000 aastat tagasi (leiud Kreekas, Roomas, Egiptuses, Hiinas ja Kaug-Idas), vanimad nukud on leitud Egiptusest ja pärinevad aastast 2000 eKr. Kultuuriajaloolased ja antropoloogid on seisukohal, et laste vajadus mängida ja selle soovi realiseerimiseks mänguasju kasutada on täheldatav kõikide rahvaste juures peaaegu üheaegselt ja samal viisil.
Mänguasjad võivad mõjutada kõiki lapse arengu aspekte: motoorset, kognitiivset (mõtlemine, taju, tähelepanu, fantaasia), emotsionaalset, aga ka sotsiaalset arengut. Loovuse arendamise seisukohalt on tähtsad erinevad esemed ja mänguasjad. Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste on tõdenud: "Kaisukaru on nii emotsionaalse kui sotsiaalse arengu seisukohalt oluline ning kindlasti toetab lapse kõne arengut. Samas igasugused pusled, legod ja konstruktorid arendavad last samuti väga palju – just tema loovust, ruumilist mõtlemisvõimet, aga ka ülesannete lahendamise oskust ja püsivust." Erinevad mänguasjad toetavad lapse arengut erinevalt, mistõttu on lapsele hea pakkuda tema arengutasemele ja huvidele vastavat mitmekesist mänguasjavalikut.
Juba väga väikesed lapsed on võimelised tegema teatavaid valikuid, nt selles osas, kellega nad soovivad suhelda, millised tegevused neile meeldivad ja milliste mänguasjadega nad soovivad mängida. Joonistuskonkursil osalenud lapsed väljendasid joonistades oma soove, milliste mänguasjadega nad soovivad mängida, mis on nende unistuste mänguasi.
Kui maailmas peetakse vanimateks mänguasjadeks palli, nukku ja mänguloomi, siis joonistuskonkursile laekunud tööde põhjal saab öelda, et jätkuvalt, st ka tuhandeid aastaid hiljem on 3-7. aastaste laste unistustes erinevad nukud, pallid aga ka mänguloomad, viimased küll pigem kaisuka versioonis. Mitmed lapsed unistavad oma päris kodulooma mänguasja versioonist, nt „Mängukiisu Miilo“ (selgitus tööl: Mängukiisu on nagu päris kass, kes kõnnib, mängib, sööb ja nurrub. Ta on pehme. Pildil on ka mängukiisu pesa ja mänguasjad - rohkelt palle. Kodus on meil päris kass ja laps soovis, et oleks olemas temast mänguasjaversioon.). Populaarsed unistused on nukud, sh printsessid ja multifilmide kangelased nukuna (Elsa, Anna). Mõnel lapsel on unistustes printsessil ka saatja, nt „Ükssarvik ja printsess, jaaniussid“ (selgitus tööl: Minu unistuste mänguasjad on printsess ja ükssarvik, sest mulle meeldib mängida muinasjutte. Ja neid asju ja lugusid, mis võivad juhtuda päriselt, aga neid ei ole veel kunagi juhtunud. Printsess ja ükssarvik on pimedas ja näha on ka jaaniusse.)
Lapsed unistavad eriilmelistest autodest (automarkidest on eelistatud BMW ja Audi). Mitmel lapsel on joonistusel kujutatud oma isa autot, mitmed on oma unistusena joonistanud päästega seotud autod - tuletõrje- või politseiauto, nt „Minu tuletõrjeauto“ (selgitus tööl: Minu tuletõrjeauto kihutab üle silla tuld kustutama. Sõidame iga ilmaga - siis kui paistab päike, sajab vihma või on taevas hoopis vikerkaar.). Unistuste mänguasjad vahel ilmestavad ka lapse soovi kellekski saada, nt tuletõrjujaks või põllumeheks, nt „Unistuste farm“ (selgitus tööl: Minu unistus on farmi mänguasjad. Kui ma suureks kasvan, siis ma ostan omale kõik need masinad. Minust saab põllumees.)
„Tuletõrjemaja“ (selgitus tööl: Tuletõrjujad aitavad meid, nad päästavad. Auto mul on, aga ma tahaks sellist suurt maja ka.) on näide unistuste mängumajadest, mis joonistusena meieni jõudis. Erinevad nukumajad, sh Barbie ja Gabby majad, aga ka eriilmelised legomajad „Marta legomajake” (selgitus tööl: Pildil on rohelise värviga kujutatud Marta, kes kõnnib läbi lillede oma legomajakese poole. Aia sees asub majake, aias Marta lemmikloom jänes. Majas sees on ükssarvik ning maja uks on avatud, et ükssarvik ikka välja paistaks. Marta unistabki suurest legomajast, kust leiab jänkusid, ükssarvikuid, lilli ja kuhu ta ka ise sisse mahuks!).
Tartu Mänguasjamuuseumi teadur Helena Grauberg on nentinud, et mängimine jääb alati, aga see muutub koos ümbritseva eluga. Nii on ka mänguasjad pidevas muutumises. Mänguasjad on tähenduslikud oma ajas, unistatakse nii Minecrafti tegelastest, Drillmehest, Beebiyodast, HUGGY WUGGYst, Muundatud ninjakilpkonnast (selgitus tööl: Pahalane on muundanud ühe tavalise ninjakilpkonna teistsuguseks, nii, et ta on tundmatuseni muutunud - tal on ainult 1 silm ja tal ei ole isegi vöösid või relvi, ainult roheline kilp ja pea on endised.), ämblikmehest, Rubber fruitist, Lammutaja Ralfi mängust, Nerfilauast, Käpapatrulli tegelastest, aga ka droonidest, ning robotitest. Laste unistustes on eriilmelised robotid, nt linnurobot, robotsiil, robotlumememm, robotkiisu, robotpiraat, aga ka „Robotbanaan“ (selgitus tööl: Kui üles keerata, siis hüppab lakke ja hakkab seal kõndima). Robotitel on tihti toetav funktsioon, nt robotlusikas annab toitu lapsele suhu või mõni unistuste robot aitab lapsel tuba koristada ja riideid kappi panna või hoopiski annab talle joogiks kõrremahla.
Laste unistused on tihti vikerkaarevärvilised, nt „Värvimuutev merineitsi“ (selgitus tööl: Pildil on merineitsi, mis vette pannes muudab oma värvi. Juuste küljes on juuksekaunistused, kastides on merineitsile kuuluvad ehted), „Vikerkaarevärvilise kleidiga nukk“ (selgitus tööl: Nukk lesib voodis ja vaatab vikerkaart. Voodi ees on nuku sussid, tossud, kingad, sokid (punane ja roheline), veel ühed kingad.); „Vikerkaare mänguasjad“ (selgitus tööl: Kõik mänguasjad on vikerkaare värvides. Need on pisikesed. Ma loon neist oma maailma); “Minu unistuste mänguasi” (selgitus tööl: Pildil on pehme vikerkaare mänguasi); “Unistuste maailm” (selgitus tööl: Pildile on joonistatud vikerkaar. Vikerkaare all on kõik õnne toovad asjad sees. 2 lille, ilus sinine kivi ja süda. Õunapuul on palju õunu. Inimene, kes sõidab rulaga.); “Vikerkaare kiisu” (selgitus tööl: Gretheli lemmikloom on kass ja eriti vahva oleks, kui saaks mängida kassiga, kes on värviline nagu vikerkaar ja on võimeline rääkima. Selline on Gretheli unistuste mänguasi.); „Unistuste kaisukas“(selgitus tööl: See on minu unistuste kaisukas, mis on värviline meri). Aga ka värvimuutev ükssarvik, värvilised lepatriinud ja vikerkaaremäng mikrofoniga. Vee, lendamise ja võluvõimetega seotud mänguasjad on samuti suhteliselt palju laste unistuste mänguasjadena piltidel kujutatud.
Mitte vähem tähelepanuväärne ei ole, et lapsed unistavad ka isiklikust vikerkaarest, veekeskusest, kõiki soove täitvast võlukatkusest, aga ka akvaariumist koos emme-, issi- ja beebikaladega. Samuti hobune Versonist, kes on rahulik, ning kellega saab saladusi jagada ja tordi mänguasjast, mida saab siis pigistada, kui on kurb tuju. Ühe lapse unistus oli aga hoopiski „Minu emme ja issi” (selgitus tööl: Emme ja issi mängivad lume sees, päike paistab)“.
Kokkuvõtteks
Laste unistused võivad olla väga lihtsad ja kohati ka nii enesestmõistetavad, et ei oskaks ise selle peale tulla, et ka sellistest asjadest võiks unistada. Küsi juba täna, millest Sinu laps, lapselaps või õpilane lasteaiarühmas või klassis unistab, mida ta mängida tahab. Sul on võimalus lapsele rõõmu valmistada neid unistusi täites või nende täitumisele kaasa aidates. Kasvõi arutledes, kuidas koos teha üks maailma kõige armsam kaisukas. Kõige tähtsam on, et laps saaks oma unistusi jagada ja koos mängida temale olulise inimesega. Ideaaljuhul ei lõppe mängimine kunagi ka vanuse kasvades, sest see hoiab ju meid hooliva, loova, terve, intelligentse ja paindlikuna. Unista ja mängi ka ise! Keegi ei ole ei unistamiseks ega mängimiseks kunagi liiga noor või liiga vana. Vanus ei tähenda midagi, kui me teame, mida me tahame ja selle ka välja ütleme.
TÄIENDAVALT:
Mängi lapsega iga päev! Lapsega mängimise kuu tabel:
Kuula ka Eesti Mänguteraapia Akadeemia podcasti, mis keskendub erinevatele mänguteraapia ja mänguga seotud teemadele, sh teemale „Kuidas lapsega mängida?“ Youtubes ja Spotifys
4 põhjust, miks mäng on lapse jaoks oluline:
Mäng loob perekonnas mõnusad suhted ning paneb aluse positiivsetele tunnetele ja kogemustele.
Mängu abil ja selle kaudu avastab laps oma loomingulisust, viib ellu enda ideed ja lahendab probleeme.
Täiskasvanutega mängimine aitab täiendada lapse sõnavara ning nii õpib laps oma mõtteid, tundeid ja vajadusi paremini väljendama.
Mängu kaudu õpib laps suhtlema, oma asju teistega jagama ja teiste tunnetega arvestama. Mängu olustikus mõistab laps paremini, kui mõni kaaslane on pahas tujus. Laps saab paremini aru põhjustest, miks sõber halvas tujus on, ja proovib pigem sõpra aidata kui oma soove peale suruda. Uuringud on näidanud, et lastel, kes juba varases eas palju loomingulisi mänge mängivad, on hiljem vähem käitumisprobleeme.
Viited:
1. Hammarberg, T.; Holmberg, B. Lapse huvide esikohale seadmine – põhimõte ja protsess. Laste õigused ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine praktikas (2005), MTÜ Lastekaitse Liit.
2. Harrik, A. (2021) Paar sõpra arendavad last rohkem kui toatäis mänguasju. Arvutivõrgus leitav: https://novaator.err.ee/1608358268/paar-sopra-arendavad-last-rohkem-kui-toatais-manguasju
3. Ibid.2
4. https://tarkvanem.ee/kasvatamine-artiklid/miks-on-oluline-lapsega-mangida/
Opmerkingen