Artiklitesari Perekonnaõigusest peredele: "Minuga ei arutanud keegi?"

„Reede õhtul võtsin lapse teise vanema elukohast auto peale, et koos veeta üks tore nädalavahetus. Autos teatas mulle laps, et ta vahetab uuest nädalast lasteaeda. Nad olevat selliselt teise vanemaga otsustanud. Minuga ei arutanud keegi.“ Milliseid küsimusi võib lapsega kooselav vanem üksinda otsustada ja millisteks on vaja mõlema vanema nõusolekut?

Vanematel on reeglina oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning ühine hooldusõigus. Seda sõltumata sellest, kas vanemad elavad koos või eraldi. Hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on täiendavalt lapse ühine esindusõigus, mis tähendab, et nad peavad last suhetes kolmandate isikutega ühiselt esindama.

Lahus elavate vanemate õigus otsustada lapse elu puudutavaid küsimusi on reguleeritud perekonnaseaduses. Viimane näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Siiski on terve hulk selliseid asju, mida saab ainuisikuliselt otsustada see vanem, kelle juures laps vanemate kokkuleppel või kohtulahendi alusel elab või viibib.

Lapsega kooselaval vanemal või vanemal, kelle juures laps viibib, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Näiteks, mis kell laps hommikul ärkab, milliseid riideid kannab, kellega ta aega veedab jms. Kõiki muid küsimusi, mis lapse elu oluliselt mõjutavad, peavad vanemad arutama ja vastu võtma koos.

Kohtupraktikas on leitud, et igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused.

Vaatamata sellele, et lapsega kooselaval vanemal on õigus otsustada lapse igapäevaelu küsimusi ainuisikuliselt, ei ole tal õigus otsustada üksinda lapse elu puudutavaid olulisi asju, sh millises lasteaias või koolis laps õpib, millises huviringis laps käib, kes on lapse perearst, milliseid operatsioone võib lapsele teha, kus on lapse elukoht jms.

Kahjuks näeme me praktikas sageli olukordi, kus lapse elukohta, lasteaeda, kooli, huviringe või perearsti on ainuisikuliselt valinud või muutnud lapsega kooselav vanem. Tihti ei arutatagi selliseid küsimusi lapsest lahuselava vanemaga vaid otsused tehakse nagu iseenesest mõistetavana lapsega kooselava vanema poolt. Viidatud juhul on tegemist ühise hooldusõiguse olulise rikkumisega.

Kuidas on võimalik, et ühist hooldusõigust, sh esindusõigust omavate vanemate laps saab ainult ühe vanema avalduse alusel vahetada lasteaeda, kooli ja perearsti?

Vastus tuleneb perekonnaseaduse § 120 lg 7, mille kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Lapse lasteaia vahetamine teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, on ainult üks näide nendest olukordadest, mis võivad tekkida seoses seaduses sätestatud teise vanema nõusoleku mitte nõudmisega vaid selle olemasolu eeldamisega. Samamoodi võivad äärmiselt keerulised tagajärjed tekkida lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemisel või tema vara kasutamisel, kui teise vanema nõusolekut selleks eraldi ei nõuta. Ehk oleks aeg teise vanema nõusoleku eeldus seadusest kaotada ja sätestada see lapse huvidest lähtuvalt nõudena.

Juhul, kui lapsega kooselav vanem soovib siiski lapse elukohta, lasteaeda või kooli vahetada ning vanematel ei õnnestu saavutada selles osas üksmeelt, on vanemal õigus pöörduda kohtusse avaldusega otsustusõiguse saamiseks või ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kohus annab vanemale ühekordse otsusõiguse või lõpetab ühise hooldusõiguse osaliselt, kui vastav muudatus lapse elus on tema huvidest lähtudes põhjendatud ja vajalik.

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, lapseootel ja eelkooliealiste lastega perede kohtumispaik, mis aitab vanemluse maailmas orienteeruda -  lapsevanemaks õppimise ja kasvamise koht. Aeg-ajalt kerkivad Perepesades üles ka perekonda puudutavad õigusalased küsimused. Meil on väga hea meel ja oleme väga tänulikud, et Eesti Advokatuuri pikaaegne perekonnaõiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Katrin Orav on nõus vastama Perepesades esile kerkinud küsimustele edaspidi artiklitesarja "Perekonnaõigusest peredele" raames. Artiklitesari valmib koostöös Perepesade ja Lapse Heaolu Arengukeskusega.

Fotograaf Kristina Kaiva, fotol Katrin Orav.